Eile majanduskomisjonis toimunud avalikul arutelul sai kinnitust seisukoht, et taastuvenergia tasusid saab ja tuleb muuta väiksemaks, aga regulatsioone tuleb muuta õiguskindlust rikkumata. Tagantjärele reeglite muutmine ei ole õigusriigile kohane ja see kahjustaks oluliselt Eesti investeerimiskliimat. Seaduste meelevaldne muutmine ühes ärivaldkonnas omab vaieldamatult laiemat mõju ettevõtluskeskkonnale ja finantssektorile tervikuna, mis viib investeerimisotsuste tühistamiste, loomata jäänud töökohtade ja madalamate maksutuludeni (soovitan tutvuda ka Eesti Pangaliidu vastava murekirjaga majandusminister Partsi poole). Ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik G.Oettinger on kirjalikult väljendanud Komisjoni seisukohta, et tagasiulatuvalt toetusi muuta ei tohi.

Eesti riik on soovinud taastuvenergia dotatsioonide kehtestamisega suurendada taastuvenergia osakaalu energia tootmises. Tänaseks on see eesmärk täitunud isegi loodetust kiiremini, mis annab nüüd võimaluse välja töötada madalamate määradega toetusskeemide uued põhimõtted. Uute toetusskeemide kehtestamisel on erinevaid võimalusi alates ühekordsetest investeeringutoetustest lõpetades dotatsiooni sidumisega CO2 hinnaga. Peale kõikide turuosaliste kaasamist saaks uutes toetusskeemides kokku leppida veel sel aastal. Hetkel menetluse lõppfaasis olevas elektrituruseaduses ei reguleerita taastuvenergia tasusid, vaid keskendutakse ainult elektrituru avamisele 2013. aastast.

Pikas perspektiivis on mõistagi õige, et nii põlevkivil kui taastuvatel allikatel baseeruv energiatootmine toimib ilma dotatsioonideta. Seniks tuleb aga kindlustada, et oleks tagatud õiguskindlus ja toetuste eesmärgipärasus. On igati loomulik, et taastuvenergia toetused vastavad Euroopa Liidu riigiabi reeglitele, aga vastutus riigiabi loa saamisel lasub riigil, mitte siseriiklikke regulatsioone järginud investoritel. Eestiga sarnast toetusskeemi kasutavad mitmed teised riigid ja seni pole Euroopa Liit keeldunud ühelegi liikmesriigile riigiabi loa andmisest taastuvenergia valdkonnas.

2011. aastal kulus taastuvenergia toetusteks 56 miljonit eurot. On väär väita, et taastuvenergiatasud toidavad ebaõiglaselt tundmatut väliskapitali. Konkurentsitult kõige suurema osa taastuvenergia dotatsioonidest saab riigile kuuluv Eesti Energia, kelle investeeringud puidu põletamisse Narva jaamades on olnud kahtlemata kasumlikud. Tänavu võivad Eesti Energiale makstavad toetused küündida juba 25 miljonit euro kanti. 2012. aasta esimeses kvartalis sai Eesti Energia 39% kõikidest väljamakstud dotatsioonidest.

Palju vaidlusi on tekitanud küsimus, kui kasumlikud on taastuvenergiat tootvat ettevõtted ja kas  tegemist võib olla ülekompenseerimisega. Konkurentsiamet on lubanud omapoolse värske analüüsiga saada valmis selle aasta oktoobris. Energiaettevõtete tellimusel valminud PWC uuring väidab, et Eesti taastuvenergiasektori varade keskmine tootlus on 7,9%. Edasiste otsuste langetamiseks on igal juhul vaja analüüse, mille metoodika on läbipaistev ja tulemused usaldusväärsed.

Riigikogu majanduskomisjonis eile toimunud taastuvenergiat käsitlevate regulatsioonide avatud istungil esinesid keskkonnaminister Keit Pentus, ASi Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Andres Taukar ning Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaev. Pankade seisukoha esitas Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Priit Perens. Istungil osalesid ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Konkurentsiameti esindajad.

Eesti riigi kinnisvara haldav Riigi Kinnisvara AS (RKAS) võiks tulevikus korraldada ka teedeehituse hankeid. Hetkel on teedeehituse hangete korraldamine jäetud maanteeameti ülesandeks, kelle võimekuses on aga viimase aja skandaalide valguses paljud kahtlema hakanud.

RKASil on avalike hangete läbi viimisel ette näidata pikaajalised kogemused ja silmapaistvad tulemused. 2011. aastal viis RKAS läbi 1249 riigihanget, millest osutus edukaks 99,9 protsenti. Ainult kolm hanget vaidlustati ja nendest ühe otsus tühistati. See näitab, et RKASist on kujunenud riigi jaoks tõeliselt professionaalne kompetentsikeskus.

Samal ajal kuuleb maanteeametist valdavalt halbu uudiseid – organisatsiooni juht on vabastatud, suur osa hankeid on vaidluste tõttu venima jäänud ja kallimaks muutunud, hoolduslepingutes valitseb segadus. Maksumaksja jaoks tähendab see kehvemat teenust kallima raha eest. Seetõttu võiks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tõsiselt kaaluda, et vähemalt osa teedehankeid antakse RKASi korraldada, kellel on selleks vajalik kompetents, võimalused ja motivatsioon.

Ilmekas näide RKASi võimekusest suurte taristuprojektide juhtimisel on eelmisel aastal valminud Koidula piirijaam, mis oma olemusest oli suuresti teedeehitushange. Sama edukalt on läbi viidud sadu CO2-kvoodimüügi rahade eest korraldatud ehitushankeid majade renoveerimiseks. Riigi ja ettevõtjate jaoks on oluline hanketegevuse läbipaistvus ja professionaalsus. Kuniks maanteeametil on oma töö korraldamisega probleeme, tuleks riigil kasutada neid organisatsioone, kes on oma võimekust korduvalt tõestanud.

Biomajanduse strateegiline eesmärk ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond. Biomajandusele üleminek tähendab loodusressursside jätkusuutliku arendamist ja sõltumatuse vähendamist taastumatutest ressurssidest. Biomajandus loob hulgaliselt uusi töökohti ja aitab kaasa Euroopa konkurentsivõime säilitamisele.

Majanduskomisjoni juhtimisel 3.aprillil toimunud avalik ühisistung Riigikogus keskendus biomajandusele ja Eesti võimalustele nafta-majandusest biomajandusele üleminekul. Räägiti Eesti teaduspotentsiaalist selles valdkonnas, aga samuti biomajanduse võimalikule mõjule keskkonda, põllumajandusse ja toiduainete hindadele.

Üleminek nafta-majanduselt bioloogilist ressurssi kasutavale majandusele eeldab mahukaid investeeringuid teadustesse, oskustesse ja innovatsiooni. Veelgi olulisem on aga tarbijate ja ettevõtjate mõtteviisi muutus, samuti tuleb kaaluda seadusandlike regulatsioonide kaasajastamist. Hea eelduse biomajanduse arenguks loob Eesti teaduse kõrge tase antud vallas.

Sellised globaalsete mõjudega trendid nagu rahvastiku kiire juurdekasv ja Aasia majanduslik areng toovad endaga ühelt poolt kaasa toiduainete ja energiakandjate püsiva hinnatõusu ja täiendava koormuse looduskeskkonnale, kuid teiselt poolt võimaldab biomajandusele orienteeritus neid negatiivseid mõjureid leevendada. Keskkonnakaitse ja majanduse arendamine ei pea olema vastandlikud sihid. Edu tagab nende mõlema valdkonna koostöös tekkiv sünergia.

Biomajandus hõlmab eelkõige põllumajandust, kalandust ja metsasektorit, aga Eesti jaoks on kindlasti väga huvitav ja oluline valdkond ka energeetika. Eestis on täna biomassi tootmiseks piisavalt vaba maa-, metsa- ja põllumajandusressurssi.

Ühisistungil pidas peaettekande Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi biotehnoloogia ja põllumajandusuuringute direktor Maive Rute. Kaasettekannetega esinesid haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Andres Koppel, põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti, keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilov, kes esitasid ministeeriumite vaatepunkti biomajanduse arengust.

Otsustasime eilsel Riigikogu majanduskomisjoni istungil toetada Euroopa Komisjoni algatust, mille eesmärk on muuta Euroopa Liidus (EL) tehtavad avaliku sektori hanked lihtsamaks ja paindlikumaks.

Riigihangete kulud moodustasid 2009. aastal EL-is 3,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk üle 420 miljardi euro. Samas on 98 protsenti liikmesriikides sõlmitud lepingutest tehtud oma riigi pakkujatega. See on märk, et avalike hangete osas EL-i siseturg ei toimi. Seetõttu peame õigeks lihtsustada väikese ja keskmise suurusega ning alustavate ettevõtete juurdepääsu riigihangetele. Kindlasti tuleb EL-is tervikuna edasi arendada e-hangete süsteemi, mis võiks kasu tuua just Eesti ettevõtjatele.

Direktiivi kohaselt paranevad ka võimalused hankijal tasuda otse alltöövõtjatele, mis peaks vähendama pettuste ja tööde valmimisega seotud riske. Samuti avarduvad võimalused arvestada hangetel toodete ja ehitiste terve eluea majanduslikku maksumust, mitte ainult odavaimat soetusmaksumust. See võimaldab oluliselt tõsta hangitava objekti kvaliteeti, edendada innovatsiooni ja keskkonnasäästu.

Euroopa Komisjoni esialgsete prognooside kohaselt jõustuvad uued riigihangete reeglid 31. juunil 2014.

Arutasime Riigikogu majanduskomisjoniga 13.veebruaril  raamatupidamise seaduse muudatusi, mis on riigikogu täiskogus esimesel lugemisel järgmise nädala kolmapäeval. Seadusemuudatuste eesmärk on lihtsustada ettevõtete majandusaasta aruande vormistamise nõudeid.

Kui praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt peavad majandusaasta aruande peale heaks kiitmist allkirjastama kõik raamatupidamiskohuslase juhatuse liikmed, siis uue eelnõu kohaselt piisab ainult ühe tegevjuhtkonna liikme allkirjast. See muudab aruannete esitamise äriregistrile oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.

Kõrgemate ühingu juhtimisnõuete täitmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul jätkuvalt kehtima nõue, et aruande allkirjastavad kõik juhatuse liikmed. Lisaks tekib OECD ettepanekul läbipaistvuse suurendamiseks sihtasutustel nõue avaldada soodustatud isikute nimekiri aruandeaasta kohta või viide allikale, kust selline info on leitav.

Eelnõu eesmärgiks on avardada ka ettevõtete võimalusi aruandluse esitamisel registrile, kus varasema PDF-formaadi kõrvale tekib ka elektroonilise aruandluse võimalus. Raamatupidamise seaduse muudatused valmistas ette rahandusministeerium.

Täna saatis valitsus Riigikogule maagaasi seaduse eelnõu, mille eesmärk on gaasivõrkude eraldamine AS Eesti Gaas omandist. Ülekandevõrkude eraldamine tootmis- ja müügitegevusest loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Gaasituru liberaliseerimine loob võimalused veeldatud maagaasi (LNG) kasutusele võtmiseks, mis vähendab tarbijate sõltuvust ainult ühest monopoolsest pakkujast ning tõstab varustuskindlust.

Praegu kontrollib Eesti Gaas sisuliselt kogu Eesti gaasiturgu. On selge, et kuniks üks monopol kontrollib kogu turgu, sh ülekandevõrkusid, ei soovi ükski teine ettevõtte Eestisse investeerida ja liigseid riske võtta. Samal ajal on LNG muutumas Läänemere piirkonnas reaalseks alternatiiviks Venemaalt pärit gaasile, mis suurendab kogu regiooni energiasõltumatust ühest tarnijast. Poliitiliste, tehniliste ja äriliste riskide maandamine on seejuures ka Eesti Gaasi huvides, kelle kliendid saavad seeläbi suurema kindlustunde tarnete jätkumise osas. Keegi Eestis ei soovi, et meil korduksid mõne aasta tagused Venemaa-Ukraina gaasitüli räpased sündmused.

Samuti on mõistlik luua tingimused biogaasi laiemaks kasutamiseks. Tarnijate mitmekesisus ja täiendavate tarnekanalite olemasolu suurendab gaasi varustuskindlust ja tekitab konkurentsi, mis loob eeldused reaalselt toimuva gaasituru tekkeks. Paar aastat tagasi toimus samalaadne võrkude ja tootmise eraldamine elektriturul, mis on oluliselt soodustanud vaba konkurentsi ja suurendanud läbipaistvust.

Võrkude eraldamine võib kaasa tuua ka soodsama hinna. Eurostat on võrrelnud omandiliselt eristatud ja eristamata võrguettevõtjaid. Arvutuse tulemused näitavad, et omandiliselt eraldatud turgudel langes elektrienergia hind tööstustarbijate jaoks aastast 1998 kuni 2006. aastani  3,0%, samas kui omandisuhteid eristamata turgudel kasvas hind 6,0%. Kahe riigi näitel võrreldud hinna vahe oli kogu üheksa aasta jooksul  9% omandiliselt eristatud turgude kasuks.

Ülekandevõrkude eraldamine on oluline etapp gaasituru arenguks. LNG terminali ehitamine, Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Baltic Connectori rajamine ning ühenduste parandamine Lätiga on juba järgmised sammud, millega tuleb aktiivselt edasi tegeleda. Eesti Gaasil on ülekandevõrkude eraldamiseks aega 2015. aastani. Selle aja jooksul peab selguma, kas torude omanikuks saab keegi Euroopa Liidust pärit erainvestor või hoopis mõni Eesti riigile kuuluv taristu ettevõte.